1. osa
Koosolekuks ettevalmistumine – põhjalik ettevalmistus on pool edust
[Vaata üle eelmise töö valmimine]
Kontrollige eelmiste koosolekute protokollides märgitud tähtaegadest möödunud tegevuste täitmist, keskendudes nii täitmise staatusele kui ka tõhususele. Kui mõni lahendustöö jääb lõpetamata, uurige ja analüüsige lõpetamata jätmise põhjuseid.
[Täielik kvaliteedinäitajate statistika]
Koguge ja analüüsige perioodi sisemisi ja väliseid kvaliteedinäitajaid, näiteks esmase läbimise saagikust, kvaliteedikao määra, praagikadu määra, ümbertöötlemise/remondi määra ja nullkilomeetriseid rikkeid.
[Analüüsige perioodi jooksul toimunud kvaliteediintsidente]
Liigitage tootekvaliteedi probleeme ühiku, toote ja turu järgi. See hõlmab pildistamist, detailide jäädvustamist ja algpõhjuste analüüsi läbiviimist. Looge PowerPoint-esitlus, mis kuvab kvaliteediprobleemide asukohta ja nähtusi, analüüsib põhjuseid ja sõnastab parandusmeetmed.
[Täpsustage koosoleku teemad eelnevalt]
Enne koosolekut peab kvaliteediosakonna juht kindlaks määrama arutelu- ja lahendusteemad. Kvaliteedijuhtimise personal peaks eelnevalt jagama asjakohased koosolekumaterjalid seotud üksustele ja osalejatele. See võimaldab neil arutlusel olevaid teemasid eelnevalt mõista ja kaaluda, parandades seeläbi koosoleku tõhusust.
[Kutsuge osalema ettevõtte tippjuhte]
Kui arutatavad põhiteemad võivad põhjustada olulisi lahkarvamusi ja raskendada konsensuse saavutamist, kuid arutelu tulemused mõjutavad oluliselt töö kvaliteeti, edastage oma ideed eelnevalt kõrgematele juhtidele. Hankige nende heakskiit ja kutsuge nad koosolekul osalema.
Juhtide osalemine koosolekul aitab hõlpsalt koosoleku suunda määrata. Kuna juhid on teie ideed juba heaks kiitnud, on koosoleku lõplik tulemus see, mida ootate.
2. osa
Rakendamine koosoleku ajal – efektiivne kontroll on võtmetähtsusega
[Kohaloleku mõistmiseks logige sisse]
Printige sisselogimisleht ja nõudke osalejatelt sisselogimist. Sisselogimise eesmärgid on järgmised:
1. Kohapeal kohaloleku kontrollimiseks ja puudujate selgeks kajastamiseks;
2. Asjakohaste hindamiste alusena, kui on olemas seotud hindamissüsteemid, suurendades seeläbi teiste osakondade tähelepanu kvaliteedikoosolekutele;
3. Vastutavate isikute koosolekute registreerimise hõlbustamiseks. Kui teised osakonnad ei rakenda hiljem lahendusküsimusi või väidavad, et nad ei ole sellest teadlikud, on koosoleku registreerimisleht tugevaks tõendiks.
[Aruanne varasema töö kohta]
Esmalt tuleb anda aru varasema töö valmimise staatuse ja kvaliteedi kohta, sh lõpetamata tööde ja nende põhjuste ning karistuste kohta. Samuti tuleb anda aru varasemate koosolekute resolutsioonide elluviimise ja kvaliteedinäitajate täitmise kohta.
[Arutage praegust töö sisu]
Pane tähele, et moderaator peab kontrollima jahaaramaKoosoleku ajal kõneaega, edenemist ja teemat. Koosoleku teemaga vastuolus oleva sisu esitamine tuleks lõpetada.
Samuti juhenda kõiki rääkima olulistel aruteluteemadel, et vältida külmi olukordi.
[Koosoleku salvestuspersonali korraldamine]
Määrake koosoleku protokollijad, kes salvestavad iga üksuse kõnede põhisisu koosoleku ajal ja registreerivad koosoleku resolutsioonipunktid (see töö on väga oluline, kuna koosoleku eesmärk on tegelikult resolutsioonide vormistamine).
[Probleemide avastamise meetodid]
Avastatud kvaliteediprobleemide kohta peaks kvaliteediosakond looma „Kvaliteediprobleemide registri“ (vormi), liigitades probleemid ABC-järjekorras vastavalt nende olemusele ja registreerides probleemid.
Kvaliteediosakond peaks keskenduma A- ja B-klassi probleemide järelvalvele ning kasutama värvihaldust probleemide lahendamise edenemise kajastamiseks. Kvaliteedi igakuises koosolekus tuleks perioodiliselt aru anda ja ülevaateid teha kuu, kvartali ja aasta kaupa (C-klassi probleeme saab käsitleda vaatluspunktidena), sealhulgas lisada ja sulgeda erinevaid probleeme.
1. Kvaliteediprobleemide klassifitseerimise standardid:
A-klass–Partiiõnnetused, korduvad defektid, inimteguritest, näiteks eeskirjade rikkumisest või reeglite vastaselt tegutsemisest, tingitud kvaliteediprobleemid.
B-klass–Kvaliteediprobleemid, mis on põhjustatud tehnilistest teguritest, näiteks disainist või protsessist; kvaliteediprobleemid, mis on põhjustatud regulatsioonide puudumisest või ebatäiuslikest reeglitest; kvaliteediprobleemid, mis on põhjustatud nii tehnilistest teguritest kui ka juhtimise lünkadest või nõrkadest lülidest.
C-klass–Muud probleemid, mis vajavad parandamist.
2. Igal A- ja B-klassi probleemil peab olema „Parandus- ja ennetusmeetmete aruande vorm“ (8D-aruanne), kusjuures iga probleemi kohta tuleb koostada üks aruanne, mis moodustab probleemi-vastumeetme-järelkontrolli või PDCA suletud ahela. Vastumeetmed peaksid hõlmama lühiajalisi, keskpika tähtajaga ja pikaajalisi lahendusi.
Kvaliteedikoosolekul keskenduge plaani elluviimise aruandlusele ja rakendamise mõjude hindamisele.
3. A-klassi ja mõnede B-klassi probleemide parandustööde puhul kasutage projektipõhiseid juhtimismeetodeid, moodustage spetsiaalsed projektimeeskonnad ja projekteerige probleemid.
4. Kõikide kvaliteediprobleemide lahendus peab lõppkokkuvõttes tooma kaasa kindla väljundi või ümberkujundamise, millest saab pikaajaline mehhanism. See hõlmab muu hulgas jooniste või konstruktsiooni muudatusi, protsessiparameetrite muudatusi ja tööstandardite täiustamist.
5. Igakuine kvaliteedikoosolek peaks kajastama kvaliteediprobleeme ja lahenduste edenemist, kuid see ei tohiks muuta igakuist kvaliteedikoosolekut probleemide lahendamise hoovaks ega sõltuvaks teguriks.
Iga kvaliteediprobleemi avastamise korral peaks kvaliteediosakond korraldama asjaomastele osakondadele erakorraliste koosolekute pidamise, et arutada ja koostada „Parandus- ja ennetusmeetmete aruande vorm“, lahendades probleeme igapäevase järelkontrolli käigus.
6. Mõnede probleemide puhul, millele pole veel suletud ahelaga lahendusi leitud, saab neid arutada igakuisel kvaliteedikoosolekul, kuid asjaomaseid osakondi tuleks asjakohasest teabest eelnevalt teavitada, et nad saaksid aruteluks ette valmistuda.
Seetõttu tuleks igakuine koosoleku aruanne osalejatele saata vähemalt 2 tööpäeva ette.
3. osa
Koosolekujärgne tegevus – rakendamine on ülioluline
[Selgitage resolutsioone ja avaldage need]
Selgitage kõik koosoleku resolutsioonid, sh konkreetne töö sisu, ajasõlmed, oodatavad eesmärgid, tulemused ja vastutavad isikud ning muud olulised elemendid, ning esitage need allkirjastamiseks vastutavale ettevõtte juhile.
[Jälgimine ja koordineerimine]
Kvaliteediosakond peab pidevalt jälgima lahendusküsimuste rakendamisprotsessi ja õigeaegselt edusamme mõistma. Rakendamise käigus tekkivate erinevate probleemide korral andma aktiivselt tagasisidet, suhtlema ja koordineerima takistuste kõrvaldamist sujuva edasise töö edenemise tagamiseks.
Postituse aeg: 07.11.2025